LOVÉN brändi kajastus “SÄDE” suvi 2021
Rahel Lovén, kes on varem töötanud
mitme rahvusvaheliselt tuntud brändi
juhina, asutas omanimelise
aksessuaarifirma 2019. aastal.
Lovéni sallide valmistamiseks
purustatakse plastpudelid masinaga
helvesteks, mis omakorda
sulatatakse graanuliteks. Seejärel
pressitakse graanulid kedratud ja
tõmmatud lõngaks, mida kootakse,
lõigatakse ning õmmeldakse.
Rahel Lovén on naine, kes viis ellu ammuse unistuse ja lõi omanimelise aksessuaaribrändi, mille eesmärk on kasutada võimalikult palju juba olemasolevaid materjale. Viimase uuendusena hakkas ta tootma plastikust salle.
Mida teha siis, kui tead täpselt, mida soovid, kuid ei suuda seda leida ühestki poest? Just nii sai alguse Lovén brändi lugu.
Kuidas sündis idee teha oma aksessuaaribränd?
Aastaid tagasi pidin sõitma Milanosse, kuhu ilmateade vihma lubas. Mul tõepoolest polnud kodus ühtki vihmavarju, nii
et läksin seda poodi ostma, ent minu üllatuseks oli valik küll suur, aga seda õiget ei leidnud. Küll ei tundunud kvaliteet hea,
küll ei meeldinud disain. Pool aastat hiljem otsustasin disainida oma unistuste vihmavarju, just sellise välimuse ja tehniliste omadustega nagu soovisin.
Kust tuleb brändinimi Lovén?
Esialgu tegin tooted vaid iseendale. Idee oli siis selline, et blufin end tootjatele tõsiseltvõetava kliendina ja tellin omale lihtsalt prototüübid. Tooted vajasid brändi nime, ja armastusest oma lapse vastu panin brändile tütre nime – Astrid Lovén. Algus läks raskelt, sest tootjate
leidmine oli väga keeruline. Kuna ma ise graafilist disaini ei osanud, kritseldasin esialgu oma ideed paberile ja palusin siis
spetsialistil need trükikõlbulikeks failideks teha. Pärast esimeste prototüüpide saabumist sain aga aru, et olen väga ägedad tooted loonud, ja otsustasin, et teen neid kohe suurema koguse ja hakkan ka teistele pakkuma. Nii hakkaski bränd vaikselt üha suuremaks kasvama. Ühel
hetkel mõistsin, kui halvas seisus on liigse tootmise tõttu meie keskkond ja kuidas see mõjutab minu laste elu, mistõttu otsustasin, et ei taha enam tootjana selles kaasa lüüa. Võtsin korraks aja maha, et mõelda, kuidas edasi minna, ja avastasin kui palju on ümbertöödeldud
materjalide tehnoloogia edasi arenenud. Pärast pikaaegset materjalide testimist otsustasingi, et minu brändi tee on ümbertöödeldud materjalid. Muutsin brändi keskkonnasõbralikumaks ja muutsin ka nime, nüüd on see LOVÉN minu enda perekonnanime järgi.
Kuidas su lähedased ja tuttavad sinu kannapöördesse suhtusid?
Esimene reaktsioon oli muidugi see, et vihmavarje on niigi palju, kellele neid ikka vaja. Usk õnnestumisse oli väga
väike, et mitte öelda olematu. Jõudsin oma idee hetkeks mahagi matta, aga küsisin endalt üha uuesti, mis mind tegelikult takistaks. Ja miks ma lihtsalt ei proovi? Keerulisel ajal oli kõige suuremaks toetajaks abikaasa, kes mind innustas ja kinnitas, et saan hakkama.
See andis mulle väga palju jõudu ja olen talle siiani äärmiselt tänulik. Otsustasime, et investeerime sellise summa, millest ei ole kahju ilma jääda, kui ettevõtlus ei õnnestu.
Mis sellel teekonnal kõige keerulisem on olnud?
Eri etappidel on olnud erinevad väljakutsed ja ütlen päris ausalt – üsna sageli on tekkinud ka lootusetuse tunne, et ei
oska edasi minna. Kõige keerulisem on toime tulla iseendale seatud ootustega, olin alguses liigselt orienteeritud tulemustele. Pidevalt vasardas peas, et pean tõestama ennast, aga mitte endale, vaid teistele. Mõtlesin, et olen loonud oma unistuste vihmavarju ja nüüd pean näitama, et keegi ikka ostab ja tahab minu tooteid. Kui sellest mõtteviisist vabanesin, hakkas ettevõttel üha paremini minema. Üks suurimaid eneseületamisi oli ka enda persooni sidumine brändiga, ma ei soovinud, et keegi teaks, kes selle brändi taga on. Mingil hetkel aga
mõistsin, et ise kliendina soovin ju samuti teada, kes on konkreetse toote või brändi teinud, ja otsustasin väikeste sammude haaval n-ö kapist välja tulema hakata.
Kui lased asjadel minna, investeerid oma võimete piires ega võta ettevõtlust kui elu ja surma küsimust, SAAB
SINU TEE-KOND ILUS OLEMA. Ma ei ütle, et kerge, aga kahtlemata huvitav ja rikastav.
Kuidas sa raskustest üle oled saanud?
Väga sageli aitab keerulistel hetkedel pausi võtmine, sest alati on lahendus olemas. Tuleb lihtsalt anda
võimalus lahendusel sinuni jõuda. Ettevõtlus on mulle õpetanud kannatlikkust – kõik ei tule alati kiiresti ja kohe. Vahel vajavad asjad aega. Brändi loomine on ilus pikaajaline looming, mis pole tihtipeale lihtne ja rahulik teekond, vaid pigem Ameerika mäed. Oluline on see, et teaksid, et allatulekule järgneb alati tõus.
Mida sa teistele, kes pelgavad oma ettevõtet luua, soovitaksid? Millest võiks alustada?
Olen kuulnud mõttetera, et esimesed ettevõtted on nagu koolitused, ja alles siis kui oled oma õppetunnid kätte saanud,
teed ühe sellise, mis kui rakett taevasse lendab. Kui sul on äriidee, mõtle selle peale, mis sind tagasi hoiab, miks sa seda
ei tee. Kas see on hirm? Ja kui on, siis mida sa tegelikult kardad? On see teiste arvamus, ja kas oled sellest ehk liiga
palju mõjutatud? Keegi meist ei ole sündinud registreeritud OÜ-ga sünnikaardil. Me kõik õpime ja katsetame. Ja kui
lased asjadel minna, investeerid oma võimete piires ega võta ettevõtlust kui elu ja surma küsimust, saab sinu teekond ilus olema. Ma ei ütle, et kerge, aga kahtlemata huvitav ja rikastav.
Mulle on öeldud, et kõige rumalamasi, mida teha saab, on luua tooted ja neid siis müüma hakata. Esmalt soovitatakse uurida, kas turul on nõudlust ja klientuuri. Mina hakkasin oma brändi teistpidi tegema – tegin asju, mida ise armastasin, ja lootsin, et ehk on veel
naisi, kellele need meeldivad. Alati leidub inimesi, kellel on väga täpne arusaam, kuidas peaksid midagi tegema. Need inimesed teavad eriti hästi, mida sa valesti teed. Seda arvamust tuleb lihtsalt aktsepteerida ja kui sealt on midagi kaasa võtta, siis tee seda. Eelkõige soovitan aga jälgida oma sisetunnet ja teha nii, nagu ise õigeks pead. See viib märksa kaugemale kui kõigi kõrvalseisjate soovide kuulamine.
Kas oled ka ise mõelnud, et lihtsam oleks minna palgatööle ja jätta oma bränd sinnapaika?
Absoluutselt, ilmselt tunneb seda mingil ajal suurem osa väikeettevõtjatest. Aga ma arvan, et tulemusi toob sihikindlus ja
usk sellesse, mida teed. Olen isegi mõelnud, et ma loodan, et tunnen ära selle hetke, kui pean iseendale tunnistama, et
minu järjekindlus pole end ära tasunud. Analüütilise inimesena võin õnneks öelda, et see päev pole veel käes. Mul on
veel väga palju anda.
Milline on sinu missioon ja eesmärk?
Ilmselt oleme kõik kuulnud väljendit “mida vanem eit, seda roosam kleit”. Mõneti on see väga loogiline. Teismelised
armastavad musta värvi riietust – võibolla peegeldab see nende enda meeleolu? Aga olete te märganud, et mida vabam
oma mõtetes ja rõõmsameelsem on inimene, seda rõõmsamaid värve talle meeldib kanda? Minu toodetel on põhimotiiviks pojeng. Pojeng on mu lemmiklill, millel on ka võrratult ilus tähendus. Feng shui järgi toob pojeng meile armastuse, õnne ja külluse. Ja kellele ei meeldiks, kui tema aksessuaaril on väike lootustandev sümbol peal?
Kas sa kollektsioone luues võtad aluseks ka hooaja trende?
Ma ei jälgi trende, küll aga seda, et suvel oleks kollektsioonides rohkem heledaid ja talvel tumedamaid toone. Mulle on
tegelikult mõneti vastumeelne see rahvusvaheliste brändide tootmistsükkel, kus aastas mitmeid uusi kollektsioone
luuakse. Seda, millise jälje need keskkonnale jätavad, teab ilmselt enamik meist.
Aritkkel oli avaldatud 2021 ajakirja “Säde” suvenumbris.
